Sensatsiooniline Tartu Kevadbänd tänavu jaanitulele ei läinud, ja ilmselt ei lähe ka edaspidi. Põhjus lihtne – me oleme selleks liiga vanad. See on küll traagiline tõdemus, kuid siiski parem kui kolmekümneaastasena neoondressides jaanitulel ringi perutada. Meil on meel kurb ja pisargi tilgub klaviatuurile – küll tahaks purjus peaga kihutada mööda Eesti tanklaid ja pidusid ning otsida oma sõnajalaõit, aga jah – meil pole sinna enam asja.
Jaaniöö on ikka rohkem noorte värk. Lapsed saavad nii kaua üleval olla kui tahavad, sest vanemad on nad lihtsalt unustanud. Noored neiud saavad paljalt kasteheina sees püherdada ja nõnda ehk saavad „tanu alla”. Noored mehed aga loodavad keppi saada. Need, kellel naiste hulgas lööki pole, ei kaota samuti lootust ja hüppavad üle lõkke või sõidavad jalgrattaga otse tulle. Kui nad siis leekidesse kukuvad, saab neile osaks suur tähelepanu: kutsutakse kohale kiirabi, palju abilisi koguneb ümber ja nende hulgas on ka kaastundlikke näitsikuid. Nohkarid loodavad, et purjus naised neile annavad. Samuti loodavad nohkarid, et ise purju juues polegi nad ehk nii nohkarid. (Mõlemad oletused vastavad, muuseas, tõele.) Noormeestel on jaaniööl üldse palju võimalusi tähelepanu võita: veavad köit, võtavad naisi tantsima, laulavad. Enamikke valdab aga rännukirg: mehed, minek, minek! Kuhu täpselt minnakse, seda ei tea keegi. Millegipärast loodavad kõik, et autojuht on kaine, ja kui ei ole, siis avastab keegi tagaistmelt või pagasnikust, et ta ise on tegelikult täitsa kaine. Üldiselt kehtib jaaniööl põhimõte: kui keel on pehme, siis mõte on ikka väga selge.
Kevadbänd on otsustanud vanadusele vastu astuda püstipäi ja avatud meelega. Vananemine on täiesti paratamatu nähtus, mis tabab iga keskealist. Mõttetu on seda kuidagi edasi lükata, maha vaikida või noort inimest teeselda. Näiteks, meie kaasvõitleja Ändu on juba neljakümne viie aastane, aga osaleb endiselt kõikidel tudengite läbudel. Selle asemel võiks laste järele vaadata või vähemalt juua koos omavanustega. Naabertalu Meinart – vanus 40 – kutsub sünnipäeval kõik vanad sõbrad kokku ja üritavad siis koos hommikuni juua. Näha on, et mehed ei naudi seda, vaid püüavad isseendile tõestada, et on veel vägevad noored metsapullid. Müller aga (kui vana ta juba on?) ajab endal habeme ja vuntsid maha, et noorem välja paista, paneb ketsid jalga, nokkmütsi pähe (varjab kiilaspäisust!), kondoomid tasku ning läheb Tanel Padar & The Sun või Rivo kontserdile teismelisi tüdrukuid lantima. Meie meelest on see naeruväärne. Meie heidame õhtul vara magama, et homme reipamad olla. Anname nõu ka kõigile teistele: keskea tunnete te selle järgi ära, et karvad kolivad pealaelt kõrvadesse ja ninna. Ärge siis petke endid, et olete noored! Ärge minge noori segama ja olge lihtsalt vanad.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment