Sensatsioon - bändil on sõnum!

Kui avati Viru Keskus, siis üritasime selle juhti Ants Vasarat veenda, et ta lubaks meil seal aatriumis kontserdi anda. Enne Vasaraga kohtumist aga mõtlesime läbi, mida talle rääkida. Muidugi pidime varjama, et kavatseme anda tarbimisvastase kontserti. Põhiline mure oli meil, et mis me vastame, kui ta küsib meie sõnumi kohta. Õnneks lohutas meid doktor Pärn, et ta ei saa seda küsida, kuna ühelgi tuntud eesti bändil pole mitte mingisugust sõnumit. Vaevalt et siis Ants Vasar üldse saab selle peale tulla, et meil võiks mingi sõnum olla.

Professionaalsed muusikud on narrid

Kõik tuntud bändid on ju moodustatud professionaalsetest muusikutest. Sel ajal kui meie kuulasime ülikoolis loenguid alates elektronorbitaalidestja maatriksite determinantidest kuni naiste seksuaalkäitumise ja märgisüsteemideni, siis professionaalsed muusikud harjutasid muusikakoolis „g-g-g-a-a-a-c-c-c-a-a-a”. Kui meie lugesime raamatuid inimsuhetest, teadvusest, säästvast arengust ja kosmoloogiast, siis nemad laulsid „Mu isamaa mu õnn ja rõõm”. Nüüd meie esineme ja arendame ka kuulaja maailmapilti, kuid professionaalsetel muusikutel polegi, millest laulda. Neil pole ju haridust ega töökogemust. Seetõttu on nad võimelised laulma ainult armastusest ja sedagi väga viletsalt, kuna peale enda kogemuse ei tea nad sellest tuhkagi.

Kuid see ei tähenda, et me professionaalsete muusikute peale üleolevalt vaataksime. Kaugel sellest. Neilgi on oma teatud nišš – nad on meelelahutajad, rahvakeeli narrid. Noh, tuled reedel töölt, närvid on krussis, siis tuleb minna kontserdile bände kuulama. Jood mõned õlled, taustaks esineb Mait Maltis või Lordi. See kõik on närvisüsteemile väga kasulik – narridele kummardus. Osad tublid narrid on spetsialiseerunud teismelistele, näiteks Tanel Padar ja „termikas”. Idee on luua kontserdil kiimane õhkkond, kus noortel oleks huvitav omavahel suhelda. Tänu suurele hulgale narribändidele on täiskasvanute töövõime suurem ja lastel elu põnevam.

Kõige ilusa juures, üks tõrvatilk on selles meepotis. Kuna narrid tööd eriti teha ei oska, siis on nad sunnitud meelelahutusega end üleval pidama. See aga takistab loomingulist tegevust. Näiteks, intelligentsema publiku lemmik, Metsatöll, selle asemel, et uusi ja häid lugusid teha, esitab tuimalt vanu hitte, tuuril nimega „Kosmoses näeme, raisk!” (kas mingi Arne Valmise juhm idee?).

Eesti bändide tõeline Top 5

Vaimutoiduks soovitame kuulata mitteprofessionaalseid muusikuid, kellel on, mida öelda. Nad esinevad tasuta, isetegemise rõõmust ja õlle eest. Käesolevas juhtkirjas toome esile viis bändi, kellest ise eeskuju võtame.

Esiteks, Jaan Pärn ja Pahad Seemned. Pärast aastatepikkust tööd elu põhiväärtuste kallal ometi tartlaste südamed võitnud pahad seemned teevad nüüd omi lugusid: väärikusest, armumisest, igaõhtusest kõrtsiskäimisest jne. Nad teevad seda kõike ääretult rõõmsalt ja imelise paueriga- võtavad jala tatsuma. Pahade seemnete tehniline tase on nii heaks läinud, et on oht muutuda igavaks. Ansambel on sillaks narride maailmast vaimumaailma.

Kreatiivmootori võib aga rahumeeli valida Eesti parimaks bändiks. Kreatiivmootor viljeleb kõiki meie planeedil tuntud muusikastiile, naeruvääristades seejuures nad kõik. Kreatiivmootor on põhimõtteliselt ebamusikaalne, mittemuusika, miinusmuusika. Võib-olla peaks proovima: laseks ühekorraga mingit Jaak Joalat ja Kreatiivmootorit - ehk saame kokku vaikuse? Kahjuks ei tea me, kas Kreatiivmootori tüübid on geeniused või geeniusteks maskeerunud jobud.

Kreatiivmootori täielik vastand on Tartu Popi ja Roki Instituut - teadlaste koolkond, mis ei tee kvaliteedile järeleandmisi, olles Eesti popmuusika progressi mootoriks. Need mehed nalja ei mõista - popmuusika ülesandeks on ühiskonna arendamine, majanduse õitsenguks ja rahva elujärje parandamiseks. Nad isegi ei räägi kunagi midagi, sest sõnad on aur. Üksnes ülitäpselt timmitud ja ratsionaalselt põhjendatud muusika suudab rajada teed uutele teaduslikele ja tehnoloogilistele saavutustele. Kus on Eesti Teadusfondi rahajagajad - eraldage ka sellele instituudile ometi mõni väike miljon!

Täiesti eraldiseisev nähtus Eesti kultuuriloos on aga Inju Kek - nuta või naera. Inju Keki taustal muutub Propeller meinstriimiks. Erinevalt Kreatiivmootorist pole siin kahtlust - kõik ansambli liikmed on luuserid, ebamusikaalsed ja imeliselt lollid. (Daamidele vihje: vennad on lisaks täiega mõmmid.) Mõistmaks Inju Keki muusikat tuleks lähemalt tutvust teha ka ansambli liikmetega ja sellega, kuidas nad end üleval peavad. Inju Kek suudab vastanduda ka näiteks Sex Pistolsile. Kui Sex Pistols väitis, et neid ei huvita muu kui ainult seks, siis Inju Kek näitab, et neil pole ka seksile lootust - luuseritele ju vaevalt keegi annab. Usume, et Inju Kek on Lääne Tsivilisatsiooni mandumise olulisim verstapost.

Eesti muusikute tipp on aga konkurentsitult Agu Laisk, kes teadusredelil pole mitte madalam kui akadeemik. Kuna tase on nii kõrge, siis ei mõista kahjuks meiegi teda hinnata. Igatahes, Agu Laisa bigbändi pikalt kuulata ei jõua, ja ka migit sõnumit pole me veel suutnud tuvastada. Aga me üritame: käime tema loengutes, loeme raamatuid füüsikast ja botaanikast. Ehk hakkab tunneli lõpust valgust paistma.

Inimesed, kes te pole kaotanud kriitikameelt: kirjutage ja joonistage meile, kui näete ja kuulete veel häid bände!

Kevadbänd, 16. juulil 07

PS. Aeg-ajalt küsitakse, kes siis see kevadbändi publik on, kas tudengid, teadusfriigid, looduskaitsjad või mis. Noh, kevadbändi kontsertidel käivad ju need, kellel pole raha, et endale raadiot osta.